Ristimine

Ristimine

Laagri viimasel hommikul on toimunud tavaliselt ristimisteenistus. Uskliku vettekastmine (ing. k. baptism) tähistab inimese kristliku elu isiklikku ja avalikku tunnistamist. See eeldab ja märgib usku Jumalasse, pöördumist vanast patusest elust ja kuulekust Jeesusele Kristusele kui oma Issandale. Usklike ristimiseks andis Jeesus nn misjonikäsu (ing. k. the Great Commission):

„Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.“
(Matteuse 28: 19-20)

Algaegadel ristiti inimesi kohe peale pöördumist. Hiljem leiti, et kasulik oleks õpetada eelnevalt kristluse põhitõdesid. Väikelaste ristimist Piibel ei kinnita, see praktika hakkas levima kirikus alles kolmandal sajandil.

Ristimisriietust Piibel ette ei kirjuta, ent Eestis on (teiste Euroopa vabakoguduste eeskujul) pea 100 aastat kasutatud selleks valgeid ristimiskuubesid. Need on pärit juba varakristlikust ajast ning sümboliseerivad (südame)puhtust ja pühendumist – nagu ka valge pruutkleit. Oleviste noortepastor Veljo Kaptein leiab, et  ristimiskuubede kandmine on „ilus tava, mille eesmärgiks on rõhutada ristimise otsuse tõsidust, pühalikkust ja pidulikkust“.

Ristimine on vaimulikult koguduslik sündmus, see tähendab inimene ristitakse ja ta lisatakse Jumala laste hulka, õnnistatakse Jumala perekonna ja koguduse liikmeks. Iga ristimiskandidaat peab seega olema eelnevalt Oleviste koguduse juhatuse poolt läbi katsutud, vastu võetud kogudusse ja lubatud ristimisele.

Kel on soov saada suvelaagris ristitud, peaks pöörduma kindlasti vähemalt 1 nädal enne laagrit noortepastori Veljo Kapteini (veljo.kaptein@gmail.com) poole, et oleks võimalik aegsasti teha kõik ristimiseks vajalikud ettevalmistused.